[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

anda-võtta; anda või võtta; anda kui võtta
kellegi või millegi sarnane, täpselt nagu..., just nagu...
♦ cit Järsku kõlab akna taga võigas ulgumine... anda-võtta hunt. L. Kibuvits
♦ cit Piibupää oli anda kui võtta lõvi. Kääneti lõvil pää otsast ära, siis võis lõvi sisse tubakat toppida. E. Enno
♦ cit Järgmisel pühapäeval... oli just anda-võtta sellesama Lible juures... loosimine. O. Luts
♦ cit... kõnnib teine akna all edasi-tagasi, anda või võtta, nagu ta isa... A. Haava

avasüli vastu võtma; avali süli vastu võtma
kedagi või midagi rõõmsalt, meelsasti vastu võtma
♦ Ettepanek võeti avasüli vastu.
♦ Kadunud poeg võeti avasüli vastu: ema valas pisaraid ja isagi pühkis silmi.
♦ Olime oodatud külalised – meid võeti avali süli vastu.

[millestki] ei jää kivi kivi peale
millestki ei jää mitte midagi alles, miski saab täielikult hävitatud, põrmustatud
♦ Tema teooriast, õpetusest ei jäänud kivi kivi peale.
♦ Linnast ei jäänud pärast pommitamist kivi kivi peale.

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) head nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget nahka
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
♦ cit Ma sain kohe aru, et ega siin head nahka ole, parem katsume rutem minema saada. R. Roht
♦ cit... solgutati mehikest ühest kohast teise kohta, ühelt töölt teisele tööle, aga kuskil tast nahka ei olnud. O. Jõgi (tlk)
♦ cit... isegi pärisorjade tööl ei ole õiget nahka. A. Hint

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt (suuremat) asja; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget asja
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
♦ Sellise peene näputöö peale pole minust kunagi suurt asja olnud.
♦ Ega sellisest mehest kusagil suurt asja ei ole, kes viina armastab.
→ ei ole (pole) suurt nahka

[kellestki-millestki] ei tea undki näha
kellestki või millestki võib ainult unistada, miski on kättesaamatu
♦ cit On taeva ja maa vahel palju asju, millest meie koolitarkus ei tea undki näha. K.A. Hindrey
→ võib ainult und näha

[kellestki-millestki] ei tule head nahka; ei tule õiget nahka; ei tule suurt nahka
kellestki või millestki pole midagi head loota, miski äpardub
♦ Sellest abielust ei taha õiget nahka tulla.
♦ Vanem poeg ei viitsinud koolis käia ja ega nooremastki paremat nahka tule.
♦ Peeti teist imelapseks, aga suurt nahka tast siiski ei tulnud.
♦ Hakkas vana maja ümber ehitama, aga õiget nahka sealt ei tulnudki.

end (ennast) kodus tundma
end kusagil vabalt, sundimatult tundma, vabalt käituma või esinema; [milleski] millegagi hästi kursis olema, midagi hästi tundma või oskama, milleski hästi orienteeruma
♦ cit Andres Suurejaan tundvat ennast mehhaanikatöös kodus, seadvat korda traktori ja kombaini. H. Angervaks
→ kodus olema

ette ja taha
kellegi eest hoolitsedes, kedagi hellitades, tehes kõik viimseni valmis või ära
♦ Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära.
♦ Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima.

hea seisma
millegi või kellegi eest hoolitsema, midagi millegi nimel ette võtma
♦ cit Noorte ajaleht ei võinud olla karikatuurideta, ja Gori seisis hea selle eest, et neid seal ilmuks. A. Vaarandi

hing põleb [millestki]
keegi tunneb kellegi või millegi vastu tugevaid emotsioone
♦ Hing põleb vihkamisest, armastusest.

hääli (häält) sisse saama; hääli (häält) sisse võtma
mängima hakkama (pilli kohta), käima hakkama või minema (mootori vms kohta)
♦ Mootor sai, võttis, hääled sisse.
♦ Auto sai lõpuks hääled sisse ja hakkas liikuma.

jalatäisi lühendama
kellegi eest kuhugi minema, kusagil ära käima või midagi ära tegema, kellelegi abiks olema
♦ cit Ainuke õnn, et kahest vanemast (lapsest) hakkab juba abi saama, lühendavad emal nii mõnegi jalatäie. A.H. Tammsaare

jalgu rakku jooksma
midagi või kedagi jahtides, asju korraldades ringi jooksma
♦ Jookse või jalad rakku, aga asja aetud ei saa.
♦ Jooksis mööda asutusi jalad rakku.

jooksu minema
kellegi või millegi eest peitu minema
♦ Sundvärbamise eest mindi massiliselt jooksu, kes sugulaste juurde maale, kes metsa.

jooksus olema
kellegi või millegi eest peidus olema
♦ Küla oli meestest tühi, kõik olid metsas jooksus.

[kellestki] jääb märg plekk järele
kellestki ei jää mitte midagi järele, keegi hävitatakse sootuks
♦ Kutsun sõbrad appi ja sinust ei jää märga plekkigi järele.

kahe teraga mõõk
miski, millel on nii häid kui halbu külgi või omadusi
♦ Väliuurimine on ju kahe teraga mõõk.
♦ cit Ühelt poolt annab see materjali teadusele, teiselt poolt aga hävitab muistise. L. Metsar

kandu näitama; päkki näitama
kellegi või millegi eest põgenema, ära jooksma; ära minema, lahkuma
♦ Sa oled esimene kandu näitama ja esimene tüli norima.
♦ Kui kakluseks läks, oli ta esimene kandu nätama.
♦ Mina nätan samuti Tagametsale päkki nagu Peetergi.
♦ cit Andke mulle raha, ma sõidan siit minema. P. Vallak

kastaneid tulest välja tooma
teiste huvides midagi ohtlikku või ebameeldivat enda peale võtma
♦ Mõned lootsid, et teised peaksid neile kastaneid tulest välja tooma.
♦ Olukord oli täbar ja ta püüdis nõnda asju korraldada, et teised tema jaoks kastaneid tulest välja tooksid.

[kellelegi-millelegi] kasvab sammal selga; [kellelegi-millelegi] kasvab sammal peale
millegi või kellegi areng seiskub, miski tardub, iganeb
♦ Kõik raugeb ja rahuneb, kõigile kasvab sammal peale.
♦ cit See seadus on juba nii vana, et sammal on selga kasvanud. O. Tooming

keel vääratab; keel komistab
keegi ütleb midagi keeleliselt valesti või paljastab kogemata mingi mõtte
♦ Anna andeks, mu keel vääratas, ma ei kavatsenudki seda asja puudutada.

kodus olema
1. end kusagil vabalt, sundimatult tundma, vabalt käituma või esinema
♦ cit „Mina olen igal pool kodus, olgu paruni saalis või popsi onnis,“ armastas ta öelda. A. Hint
2. [milleski] millegagi hästi kursis olema, midagi hästi tundma või oskama, milleski hästi orienteeruma.
♦ Ta oli ühevõrra kodus nii kirjanduses kui kunstis.
♦ Mihkel oli majandusasjus hästi kodus.
♦ cit Armas noormees, mis me kõneleme asjast, milles me kumbki pole kodus. J. Mändmets

kraesse määrima; kraesse sokutama
kellelegi midagi või kedagi vastu tema tahtmist peale suruma
♦ Korraliku kauba pähe sokutatakse meile igasugust prahti kraesse.
♦ cit Laen määriti rahvale kraesse, kuna võlakohustused sunduslikkude maksuabinõudena – rahana – käima pandi. V. Kingissepp
♦ Kogu süü määriti kõige noorema kraesse.

kriipsu {peale, läbi} tõmbama [kellelegi-millelegi]
1. midagi nurja ajama, millelegi lõppu tegema
♦ Kavatsustele, plaanidele, unistustele kriipsu peale tõmbama.
♦ Surm tõmbas kõigele kriipsu peale.
♦ cit Ei aidanud muu, kui tuli tõmmata kriips peale paljudele haridustemplitele. Nõnda likvideeriti ka see kool, kus õppis Juku. E. Männik
2. otsustavalt millegagi või kellegagi lõpparvet tegema, midagi olematuks kuulutama, kellegagi või millegagi enam mitte arvestama
♦ Olnule polnud võimalik kriipsu peale tõmmata.
♦ Minevikule tõmmati lõplikult krips peale ja alustati uut elu.
♦ cit Kuid nad leppisid alati juba varsti, sest nad olid teineteisele liiga vajalikud, et tõesti kõigele kriips tõmmata ja lõplikult lahku minna. A. Jakobson
♦ Hallitanud põhule tuli loomasöödana kriips peale tõmmata.
♦ cit... tõmbas mõnikord raamatupidajale kriipsu peale ja toimis omal käel. H. Kiik

kuradile saatma vulg
1. kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma
♦ Saada kõik toimetused ja õiendused kuradile!
♦ cit Saatsin komsomoliülesande kuradile ja kudrutasin Ebba ümber nagu poiss tüdruku ümber kudrutab. O. Tooming
2. vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ cit Pung saatis ta kuradile. Hennul oli piinlik... Tõepoolest, milleks vanduda. V. Gross

kurg käis külas
keegi sai lapse, kellelgi sündis laps
♦ cit Mutid kõike teavad:/ kel kurg käis külas,/ kellele lõi roos. H. Suislepp

kus king pigistab; kus king pitsitab
miski valmistab raskusi või ebameeldivusi, kusagil on midagi viga
♦ Ma tean küll, kust sind king pigistab.
♦ cit Kuid oleks imelik, kui ametiühingus muude asjade ees, kus meil king pigistab, silmad kinni paneks. P. Kuusberg

kus kurat saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Vihastas ja saatis mu kus kurat.
♦ Saada kõik kus kurat ja võta mõni päev puhkust.
→ kuradile saatma

kus tont saatma; kus tont jätma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale, sinnapaika jätma
♦ Jäta see poiss kus tont!
♦ Saada ta kus tont.
♦ Jättis oma mehe kus tont.
♦ Jätsin kõik kus tont ja sõitsin maale.

kuu peale saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Nii et Peetri saatsin kuu peale.
♦ cit Pangu omaenda tööpäevad kirja, kui tal isu on, mind jätku sellest mängust ilusti välja. H. Luik
♦ Saada kõik toimetused kuu peale.
→ kuradile saatma

{kõiki} rattaid käima panema; {kõiki} rattaid liikuma panema
millegi saavutamiseks, saamiseks kõiki võimalusi ära kasutama, tegema kõik, mis võimalik
♦ Korteri saamiseks tuleb kõik rattad käima panna.
♦ cit Paal paneb kõik rattad käima, et üldkoosoleku enamust enda poole võita. O. Tooming
♦ Raha paneb rattad käima.
♦ cit Aga veel teisigi rattaid oli mõisnikkudel liikumise vastu käima panna: papid ja sulemehed. E. Vilde

kõrvu pihku võtma
kedagi millegi eest kõvasti läbi noomima või sakutama, karistama
♦ Katsu sa, poiss, koerust teha, kohe võtan kõrvad pihku!
♦ cit Pole siis imestada, et vahel tekib tahtmine mõne mehikese kõrvad pihku võtta. J. Sikemäe

käed on kinni
keegi on parasjagu millegagi ametis, keegi on millegagi hõivatud, tööga kinni
♦ Luhas käis heinatöö.
♦ cit Kelle käed just millegi pakilisemaga kinni ei olnud, see saadeti sinna. Mart Kalda

käsi käib hästi (kenasti, ...); käsi käib halvasti (pahasti, ...)
keegi elab hästi või halvasti, kellelgi läheb hästi või halvasti
♦ Viimastel aastatel on väljarännanute käsi hakanud paremini käima.
♦ Poliitvangide käsi käis laagris õige halvasti.
♦ Räägitakse, et tema käsi käivat uue koha peal kenasti.
♦ Tema käsi käis kaardimängus halvasti.
♦ cit...kui sa seda oma üleolevat grimassi näost ei jäta, siis võib su käsi halvasti käia, väga halvasti. J. Semper

käsile võtma
1. millegi kallale asuma, midagi ette võtma, mingi töö või asjaga tõsiselt tegelema hakkama
♦ Võttis korraga mitu tööd käsile.
♦ Kirjanik võttis uuesti käsile oma poolelioleva teose.
♦ Kui üks raamat läbi loetud, võtan teise käsile.
♦ Olukord ei paranenud, enne kui ta ise asja käsile võttis.
♦ cit Juuksedki võeti kõvasti käsile: enne suur kamm, siis tihe kamm, siis veel harjaga. E. Rängel
♦ cit Üldist jutuajamist niikuinii ei tulnud, ükskõik mis kõneaine oleks käsile võetud. E. Tennov
2. kedagi tublisti noomima, korrale kutsuma, kellegagi riidlema, kedagi nahutama
♦ cit Parun võttis ta nelja silma all käsile, tõreles ja manitses teda. E. Vilde
♦ cit Teisel päeval võtsin ma rentnikunaise tema mustuse pärast käsile ja ähvardasin jakobipäeval kontrahi üles ütelda. A. Kitzberg
♦ cit Esimene, kes tallis käsile võetakse, on see kuueteistküneaastane töömees, kes ei taha õigeid vagusid ajada. E. Vilde
♦ Kui ta nähtavale jõuab, siis võta käsile.
♦ cit Anna nii, et mäletab, mehed ütlevad sulle aitäh. P. Kuusberg

kätt tõstma
1. [kellegi vastu, kellegi peale] kedagi lüüa ähvardama või lööma
♦ cit Ta isegi ei tõrelnud palju lastega, veel vähem oleks nende peale kätt tõstnud. F. Tuglas
♦ Kuidas sa julged oma isa peale kätt tõsta?
2. [kellegi-millegi vastu] kellegi või millegi vastu välja astuma, vastu hakkama
♦ Rõhujate, kehtiva korra vastu kätt tõstma.
♦ Ta ei suudaks oma kaaslasi reeta, veel vähem nende vastu kätt tõsta.

[kellelegi-millelegi] langeb vari
miski kompromiteerib kedagi või midagi
♦ Selle inetu loo vari langes kõigi peale.
♦ Kahtlusevari langes uuele töötajale.

lärmi lööma
millegi ümber kisa või kära tegema
♦ Küll löödi lärmi! Kõik ajalehed pasundasid sellest üksteise võidu.

metsa saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Taat sai vihaseks ja saatis kõik tülitajad metsa.
→ kuradile saatma

mitte millekski (mikski, miskiks) panema; mitte millekski (mikski, miskiks) pidama
midagi mitte arvestama, kedagi või midagi tühiseks, tähtsusetuks pidama, mitte hoolima
♦ Täisealine poeg ei pannud oma vana ema nõuandeid enam miskiks.
♦ Lapse arvamust ei pandud millekski.

mitte suhu võtma; mitte suu sisse võtma
millegi söödava või joodava vastu vastumeelsust tundma, midagi mitte sööma või jooma
♦ Ta ei võta viina suu sisse, pole kunagi võtnud.
♦ cit Lapsed saatsid ... piimašokolaadi, aga härra ütleb, et ei tema... võta seda oma suu sissegi. A.H. Tammsaare

mängust välja jätma
kedagi või midagi mitte arvestama, mitte asjasse pühendama
♦ Igal juhul mind jätke mängust välja, mina ei taha kellegagi riidu minna.

nagu ikka
tavaline, harilik, mitte midagi teistmoodi või erilist
♦ Inimene nagu inimene ikka.
♦ Hommik nagu hommik ikka.
♦ cit See oli läpastanud ruum – nagu kelder ikka. A. Vaarman

nagu (kui) {oma} silmatera hoidma
kedagi või midagi väga hoidma, kellegi või millegi eest väga hoolitsema
♦ cit Armeenlased armastavad seda järve (Sevani) nagu oma silmatera. O. Kool
♦ cit See on sinu Voldemar, keda sa nagu oma silmatera hoidsid. J. Lintrop

{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming

{nii} et hoia (hoidke) alt
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ Mehel oli niisugune tööhoog sees, et hoia alt.
♦ Lõhkus tööd teha, sõuda, niita nii, et hoia alt.
♦ cit Andres heitis nii palju nalja, et hoia alt. A. Kitzberg

{nii} et hoia (hoidke) piip ja prillid
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ Auto kihutas nii, et hoia piip ja prillid!
♦ Vaenlane avas sellise marutule, et hoia piip ja prillid.

{nii} et hoia ja keela; {nii} et hoia ja kaitse
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ Tantsiti, nii et hoia ja keela.
♦ Jäin kimpu, nii et hoia ja keela.
♦ cit Ma olen seal niisugune kangelane, et hoia ja kaitse. J. Smuul
→ {nii} et hoia (hoidke) alt

{nii} et issand hoidku
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
♦ cit...või kahmaks seina ääres taaruva tüdruku ning katsuks trampida mõned tiirud, isemeelselt arvates, et, vaata, nüüd tema tantsib ja mässab, et Issand hoidku! A. Gailit

{oma} hinge {maha} müüma
kasulootuses kellegi või millegi teenistusse astuma, tasu eest kellegi käsilaseks hakkama
♦ Sellepärast ta ei toetagi meid, et on oma hinge ülemustele maha müünud.

{oma} südant lukus hoidma
avameelitsemast hoiduma, end teistele mitte avama, kellessegi või millessegi tõrjuvalt suhtuma
♦ Kõige hea ja uue vastu hoidis ta esialgu jonnakalt oma südame lukus.

[kellelgi] on hing väljas
1. keegi on surnud
♦ Kui hing väljas, küll siis on aega puhata.
♦ Tal hing ammu väljas.
♦ Juba mitu aastat surnud.
2. kellegi jõud, jaks on otsas, miski ei tööta enam, on lagunenud
♦ Autol on hing väljas, paras teine vanarauaks anda.

[kellelgi-millelgi] on kriips peal
1. miski on nurjunud, luhtunud
♦ Sellega oli tema karjääril kriips peal.
♦ Jäi stipendiumist ilma ja õppimisel oligi kriips peal, sest aitajaid tal polnud.
2. miski on tahtlikult unustatud, kellegagi või millegagi on otsustavalt lõpparve tehtud, kellegagi või millegagi ei arvestata enam
♦ cit Nüüd, pärast lahutust, oleks pidanud kõigel senisel olema kriips peal ja arve selge. A. Hint
♦ Brigadiril oli ammu kriips peal, kuigi lahti lasti ta alles nüüd.

[millegagi] on mutt {majas}
millelegi on lõpp tehtud, millegagi on lõpp, miski on lõpetatud
♦ cit Joomisega on mutt, sest surra ma veel ei taha. I. Sikemäe
♦ cit Laagriga on viie päeva pärast mutt majas. A. Liives

pipramaale saatma
1. dialoogi ebasündsa ütlusega katkestama
♦ cit Ning seesugused sellid, kes tõtt ja valet paberile kritseldavad, läkitas ta meeleldi pipramaale. I. Sikemäe
2. kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale heitma
♦ Saada kõik toimetused pipramaale ja sõida mere äärde puhkama.

plehku pääsema
kellegi või millegi eest põgenema pääsema
♦ Politsei käest niisama lihtsalt plehku ei pääse.

plehus olema
kellegi või millegi eest peidus, varjul olema
♦ Kaua sa, hing, ikka plehus oled, ükskord tuleb ikka välja tulla.

potilaadale saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Ta saatis mu potilaadale ja sellega oli jutt lõppenud.
→ kuradile saatma

potile saatma vulg
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Saatis mu potile ja arvas, et sellega on asi lahendatud.
→ kuradile saatma

putku pääsema
kellegi või millegi eest põgenema pääsema
♦ Ära rabele, ega sa niikuinii putku ei pääse.

putkus olema
kellegi või millegi eest peidus, varjul olema
♦ cit Nüüd on ta putkus ja võib meile veel mõndagi tuska teha. E. Bornhöhe

põhja kõrbema; põhja põlema
millegagi mitte toime tulema või hakkama saama, ülesandele alla jääma, äparduma
♦ Niisugusel kohal kõrbeb see mees küll põhja.
♦ Kõrbes valimistel põhja.
♦ cit Kui võtteplatsil hakkab igaüks oma joru ja tahtmist ajama, siis kõrbeb kõik põhja. A. Beekman
♦ Ta põles oma ettevõttega põhja.
♦ Mõlemad kõrbesid põhja: üks vend läks pankrotti, teine visati ülikoolist välja.
♦ cit Ainult mulle ei lausutud sellest sõnagi, et onu on... oma äridega nõnda põhja põlenud, et pole enam paari püksegi ausal viisil omaks nimetada. M. Raud

põrgu on lahti
kusagil on äge sõnavahetus, möll, madin, midagi on lahti, korrast ära
♦ Nüüd on põrgu lahti, töölisi süüdistatakse ehitusmaterjalide varguses.

põrgusse saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ cit Saatsin põrgusse karika, mis mind juba mitmendat korda valetama oli sundinud. J. Rannap
→ kuradile saatma

saatuse hooleks jätma
kellegi või millegi eest mitte hoolitsema, mitte hoolima
♦ Jättis oma lapse saatuse hooleks.
♦ Siin paistis kõik saatuse hooleks jäetud olevat.

seenele saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Saatsin ta seenele, pole minu asi, mida ta mõtleb.
♦ Tahtsin ka kaasa minna, aga mind saadeti seenele.
→ kuradile saatma

see number läheb (ei lähe) läbi
mingi mitte päris aus kavatsus, ettevõtmine õnnestub (ei õnnestu), läheb korda (ei lähe korda)
♦ See number tal nii kergesti meie juures läbi ei lähe.
♦ Ah arvad, et see number läheb ilusasti läbi?
♦ Et ma hakkan võõrast perekonda toitma?

selga keerama; selga pöörama [kellelegi-millelegi]
kellestki või millestki lahti ütlema või loobuma
♦ Õnn pööras mulle selja.
♦ Pöörasin illusioonidele selja.
♦ Keeras isakodule selja.
♦ Pööraku kõikidele muredele selg.
♦ Eestlane ei pööra oma rahvusele selga.
♦ Ühiskond on talle selja pööranud.
♦ Sa oled reetur ja me kõik pöörame sulle selja.

[kellegi-millegi poole] seljaga seisma
kedagi või midagi mitte toetama, kellegi või millegi vastu olema
♦ Ei maksa uuenduste poole seljaga seista.

silmad on ees ja taga [kellelgi]
keegi on väga tähelepanelik, ettevaatlik, keegi näeb ja teab kõike, kellegi pilgu eest ei jää miski varjule
♦ Liiklusmöllus peavad juhil silmad ees ja taga olema.
♦ cit Tunnimehel, kel peavad silmad ees ja taga olema, varastatakse püss ära! No on alles lugu! R. Vaidlo

silma näppu (näpu vahele) võtma
1. pilkase pimeduse tõttu millegi nägemiseks või vaatamiseks silmi pingutama (sagedamini käskivas lauses)
♦ cit „Kitsas, vaevalt-vaevalt mahud vahele, pime, võta või silm näppu,“ seletas Ants. A. Kimm
2. midagi tähelepanelikult, pingsalt uurima, silmitsema, vaatama
♦ Võta silm näppu, küll siis õige koha üles leiad.
♦ cit Uus esimees oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool

[kellelgi, kellegi] silm ei pilgu
keegi ei lase end mitte kõige vähemalgi määral millestki häirida, keegi on rahulik, julge, külmavereline
♦ Ta silm ka ei pilgu, kui sellist tööd teeb, mis teistel kananaha ihule ajab.
♦ Valetas teisele suisa suu sisse, nii et silm ei pilkunud.

silmist (silmast) kaotama
1. kedagi või midagi vaateväljast kaotama, enam mitte nägema
♦ Rahvamurrus kaotas sõbrad silmist.
2. ühenduduses mitte olema, sidet kaotama
♦ cit Rahutud ajad olid Aarandi mujale viinud, nii et ta oma onupoja... perekonna silmist oli kaotanud. K.A. Hindrey
3. arvestamata jätma, unustama
♦ Ainult käesolevale momendile mõeldes kaotatakse silmast kaugem perspektiiv.

suud maigutama
nõutu olema, mitte midagi öelda oskama või tahtma
♦ Küsimuse peale asjade seisu kohta mõistsid nad vaid suud maigutada.

suud seks saama
midagi pisut maitsta saama, pisut süüa või juua saama
♦ Aitäh pakkumast, me saime juba suu seks.

suud seks tegema
midagi veidi maitsma, pisut sööma või jooma
♦ cit Maitse ometi natukenegi! Tee suu sekski. A.H. Tammsaare
♦ cit Ja kartes, et muidu ehk tõstetakse Riia ühes kassiga vankrist maha, võttis Viiu pudeli vastu ja tegi suu seks. A.H. Tammsaare

suuvooder (suuvoodriks) olema
kellegi eest või nimel kõneleja, kellegi mõtete väljendaja olema
♦ cit „Ei, pai ema, räägi sina!“ palus Mart... „Mis mina sest räägin, mis suuvooder ma sul olen!..." K. Ristikivi

süda läheb pahaks; süda läheb halvaks
1. keegi hakkab iiveldust tudma, kedagi ajab oksele
♦ Pea hakkas ringi käima ja süda läks pahaks.
2. keegi tunneb kellegi või millegi vastu vastikust, tülgastust
♦ Süda läheb pahaks, kui sellele mõtlen.

süda läheb sandiks
keegi hakkab iiveldust tundma, kedagi ajab oksele; keegi tunneb kellegi või millegi vastu vastikust, tülgastust
♦ Vastikust haisust läks süda kohe sandiks.
→ süda läheb pahaks

süda läheb vesiseks
kellelgi tuleb isu millegi soolase, tugevama söögi, kangema joogi järele
♦ Vaata, kas seal ei leidu suutäis soolast.
♦ cit Süda läheb marjadega vesiseks. M. Metsanurk

süda läigib {sees}
1. kedagi iiveldab, ajab oksele
♦ Süda läigib rasvasest toidust, halvast haisust.
2. keegi tunneb kellegi või millegi vastu vastikust, tülgastust
♦ cit Süda juba läigib sellest, teed ja teed ja tead juba ette, et teed praaki. M. Talvest

süda on paha; süda on halb
1. kellelgi on iiveldustunne, kedagi ajab oksele
♦ Lainete loksumisest oli süda kaunikesti paha.
2. kellelgi on kellegi või millegi vastu vastikus- või tülgastustunne
♦ Süda on paha sellest laua taga istumisest ja arvude klapitamisest.

süda on sant
kellelgi on iiveldustunne, kedagi ajab oksele; kellelgi on kellegi või millegi vastu vastikus- või tülgastustunne
♦ Pea valutab ja süda on sant.
♦ Ei tea, kas jäin õige vingu või?
→ süda on paha

süda on vesine
kellelgi on isu või tahtmine millegi soolase, tugevama söögi, kangema joogi järele
♦ Süda on vesine nendest piimasuppidest, tahaksin korralikku lihatoitu saada.

tundma nagu kirjut koera
kedagi mingi omaduse või tegevuse tõttu laialt tundma (sageli negatiivses mõttes)
♦ Teda tuntakse tema tempude pärast nagu kirjut koera.

vaevaks võtma
suvatsema, end mingi tööga koormama
♦ Ta ei võtnud vaevaks vastatagi.
♦ Saame hakkama, kui sa vaevaks võtad end veidigi liigutada.
♦ Vanaema võttis vaevaks kogu perele sokid ja kindad kududa.
♦ Nii tähtsaks läinud, et ei võta vaevaks enam teregi öelda.

varbaid villi jooksma
midagi või kedagi jahtides, asju korraldades ringi tormama
♦ Jooksis kaupa otsides varbad villi.
♦ Jookse mööda asutusi varbad villi, siis saad asjad aetud.

veri tõmbab; veri kisub; veri veab [kuhugi, kellegi-millegi poole]
keegi tunneb kellegi või millegi vastu tugevat kiindumust, armastust
♦ Teda kiskus veri juba varakult ja vastupandamatult teatrisse.
♦ Noorte veri tõmbas teineteise poole ja varsti saigi neist paar.

[kellestki-millestki] võib ainult und näha
kellestki või millestki võib ainult unistada, miski on kättesaamatu
♦ Võist ja munadest võis sõjapäevil ainult und näha.
♦ Niisugusest mehest nagu sinul, võivad teised naised ainult und näha.

välja mängima
1. toime tulema, hakkama saama
♦ Rahaga mängis ta alati välja, aga naistega mitte.
2. kedagi või madagi kellegi või millegi vastu ära kasutama
♦ Poiss oskas ema isa vastu ja isa ema vastu välja mängida.